17 märts 2009

Juhan Voolaid
Juhan Voolaid andis endast esimest korda märku
karjudes, Tartu sünnitusmajas 13. aprillil 1971. Tema
vanemad, erakordselt head inimesed, vaigistasid
pambu ning viisid kaasa koju, et vormida sellest inimene.

Loom õpetati lapses ümber edukalt, kasutades
selleks parasjagu Eesti ühiskonnas vohavat kultuuri
ja tõekspidamisi. Juhan Voolaid läbis teekonna
laste­sõimest ülikoolini, finišee rides sellel maratonil
aastal 1999. Tähtsamad peatuspunktid sel teel olid
Tartu 10. keskkool, Tartu 1. keskkool ning TÜ geograafia.

Maailma vaadeldes hakkas Juhan Voolaidile üha
enam näima, et väline glamuur ja tõmblus on küll
tore, kuid sisemine see-eest hädavajalik. Kirgliku
spordipoisina vaatas ta iga päev platsi teise serva
tekkivat viit uut kiilakat selli üha vähema entusiasmiga
ja küsis endalt, kas sedalaadi pidev konkurss
on mõttekas. Kahekümnepaarisena avas ta sahtli
ning alustas sinna kirjutamist, minnes aasta-aastalt
üha põhjalikumaks ning sõnaosavamaks. Aina
ärevalt ümbrust silmitsedes ning selles omajagu
tobedust silmates muutus noormees ajapikku kinnisemaks,
hoidis oma maailma ümbervalitsevast
eraldi ja nii edasi.

Juhan Voolaid on mänginud korvpalli Eesti noortekoondises,
osalenud bändiliikumises nii kesk- kui
ülikoolis, kaasa löönud ning saavutanud auhinnalisi
kohti lokaalse ja enama tähtsusega jutu-, huumori-,
lühifilmi- ja fotokonkurssidel.

Juhan Voolaid elab praegusel ajal rahumeelselt
Tartus ja vaatab huviga, mis elu edasi toob. Kas ja
kuidas ta oma atra seab, on see ehk juba seatud ja
mis adrast käib üleüldse jutt, on iseküsimus.